Teritussüsteemide lühitutvustus

Kõik see, mis mujale ei sobi, kuid väärib kajastamist
Vasta
Kasutaja avatar
Delta
Administraator
Postitusi: 1520
Liitunud: 11 Okt 2010, 10:15
Asukoht: Päälinn
Kontakt:

Teritussüsteemide lühitutvustus

Postitus Postitas Delta »

Ma usun, et rohkem või vähem on igaüks meist kokku puutunud terariistaga, mis vajanuks hädasti teritamist. Olgu selleks siis kööginuga, käärid või midagi muud.

Pean tunnistama, et minu jaoks on teritamine alati olnud mingi salateadus, millele mul seni pihta saada pole kunagi õnnestunud. Aga moodsal ajal on maailm interneti vahendusel lahti ja nii ma komistasingi juhuslikult video otsa, mis käsitles teritamist minusugustele ja andis lootust, et tunneli lõpus on rongi asemel siiski valgus. Videos vaadeldi ühte teritussüsteemi ja juba pisuke uurimine näitas, et valdkond on suur ja lai.

Vähestel on võimalus osta järjest erinevaid komplekte ja testida nende plusse ja miinuseid omal nahal. Seetõttu ongi selle kirjatüki eesmärk ühelt poolt talletada oma tähelepanekud ja teisalt anda lühike ülevaade levinumatest lahendustest, nende eelistest ja puudustest, et tulevastel (algajatel) huviliselt oleks otsingute alustamine juba mõnevõrra lihtsam.

Loomulikult pole loetelu ammendav ja igasugune täiendav kogemus-tarkus teretulnud.

***

Teritamise üldskeem
Teritamine iseenesest on lihtne. Selleks nühitakse tera õige nurga all vastu abrasiivset materjali, liikudes karedamalt materjalilt peenemale, kuniks soovitud teravus käes.

Küll tuleb arvestada sellega, et teravus on väga suhteline mõiste. Mõne jaoks on nuga terav juba siis kui ta midagi üldse lõikab, teise jaoks algab teravus alles sellest, kui suudetakse sellega raseerida.

Kokkuvõttes taandub kõik konkreetsele vajadusele ja tulemuse saavutamiseks vajalikule ajakulule.


Teritamine käsitsi
Käsitsi teritamine on kunst. Justnimelt kunst, kuna selle omandamiseks tuleb parasjagu vaeva näha.

Tegu on ühtaegu kõige levinuma ja samas ka kõige raskema süsteemiga, kus nagu nimigi ütleb, hoitakse tera nurka luisu suhtes käsitsi. Kogu raskus seisnebki selles, kuidas hoida seda nurka iga liigutuse korral ühesugusena.

Kõik kasutajad ütlevad, et see on mõistliku tasemeni saavutatav läbi harjutamise. Häda ongi see, et keskmisel inimesel ei ole vajadust pidevalt nuge ihuda ja nii ei teki seda praktikat kusagilt. Jah, võib ju osta paar kilo odavaid terasid ja nende peal treenida, aga vähesed on nii fanaatilised.

Loomulikult sõltub nurga hoidmise keerukus ka tehaseterituse tüübist/ profiilist, nt nn skandinaavia tüüpi teraga nuge on suhteliselt lihtne teritada, sama kehtib ka peitlitele. Aga need on siiski erandid.

Seega vaatamata näilisele lihtsusele ei ole käsitsi teritamine algajaile parimaks valikuks. Luiskude hinnad on seinast seina ja kvaliteetse kauba korral tuleb igaks elujuhtumiks sobiva komplekti puhul arvestada üsna kobeda väljaminekuga. Samas on tegu kestva kraamiga, mistõttu investeering on pikaks ajaks.

Komplektide soovitusi on internet täis, näiteks: https://www.youtube.com/watch?v=ZtsDPVohg1k" onclick="window.open(this.href);return false;



Käsitsi teritamise oskus on selles mõttes universaalne, et kulub ära ka olukordades, kus tavapärast atribuutikat käepärast ei ole. Nett on täis videosid, kus igasugu matka- ja ellujäämiseksperdid saavad noa uuesti kasutamisväärseks ihudes seda vastu autoklaasi, teksapükse, kive ja ma ei tea mida veel. Seega kellel on plaan sattuda üksikule saarele, kaasas vaid nuga, tasub käsitsi teritamist harjutada. Toksides otsingusse "free hand sharpening" peaks juhendeid leidma piisavalt.
  • + saab nurka ise valida, sobib kõigis suuruses teradele, kompaktne
    - hea tulemus eeldab vilumust, mille saavutamine võtab aega, alginvesteering võib olla kallis

V-kujulised süsteemid
V-kujuliste süsteemid on oma ülesehituselt lihtsad: on alus, milles on etteantud nurkadega augud, kohu siis torgatakse luisupulgad. Ehk siis nurk antakse ette valitud auguga ja teritamiseks tõmmatakse nuga vertikaalselt piki luisuvardaid.

Pilt

V-süsteemi eeliseks on selle suhteline lihtsus, hea tulemus tuleb ruttu ja piiranguks vaid enda kindlakäelisus. Just see viimane on ka peamiseks põhjuseks, miks üldjuhul ei peeta v-süsteeme parimaks lahenduseks kui soovid saada habemenoana teravat tulemust. See on võimalik, kuid eeldab oskuslikku tegutsemist.

Kõige tuntumaks tooteks on Spyderco Sharpmaker, kuid turult leiab ka analooge. Hinnalt on V-süsteemid keskmike hulgas, 40-90 eurot, sõltudes peaasjalikult tootjast.
  • + lihtne ülespanek, võtab suhteliselt vähe ruumi, lihtne kasutada
    - hea tulemuse saavutamine eeldab kindlat kätt, kasutatavate nurkade arv piiratud

Klamberhoidikutega süsteemid
Klamberhoidikud lahendavad algaja teritaja peamise mure: kuidas hoida teritamisel nurka stabiilsena.

Nagu nimestki aru saada on nende süteemide aluseks klamber või hoidik, mille vahele teritatav nuga jäigalt fikseeritakse. Hoidikul on verikaalsuunas augud erinevate nurkade kohal ja nendesse aukudesse käivad varraste otsas asuvad luisud.

Pilt

Tulemuseks lihtne ja küllaltki lollikindel lahendus, kus nuga püsib kenasti paigal ja kasutaja ülesandeks on vaid liigutada etteantud augus luisku edasi-tagasi. Klambrid on ehitatud tavaliselt peegelpildis, st noa teise külje teritamiseks keerad klambri lihtsalt teistpidi.

See lollikindlus on ühtlasi ka selle süsteemi nõrkuseks. Nimelt sobib see pigem lühemate/ keskmiste terade teritamiseks, kuna pikemate korral muutub nurk liiga palju (meenutagem koolist kolmnurga valemeid) ja ideaalse tulemuse saamiseks tuleks tera vahepeal hoidjas nihutada. Mis on tülikas ja ebamugav.

Teiseks nõrkuseks on see, et kui teritad sama nuga korduvalt, siis selleks, et õige nurk säiliks, pead tera kinnitama alati samamoodi nagu eelmisel korral, vastasel juhul teritamisnurk muutub. Selle vältimiseks on levinud praktikaks nt foto tegemine täpsest asendist.

Lisaks oleks hea, et teral oleks vähemalt mingigi osa lame, täies ulatuses kiilukujuliste terade puhul on neid raske kinnitada nõnda, et teritusnurk oleks mõlemas suunas ühesugune.

Tuntuimad tootjad on Lansky, Gatco jt. Hinnalt on klambrisüsteemist keskmiste seas, jäädes vahemikku 40-100 eurot sõltudes lisatud luiskude hulgast ja tüübist.
  • + tera püsib paigal ja nurka lihtne hoida, lihtne kasutada
    - ei sobi hästi pikematele ega „veidra“ kujuga teradele, nurkade valik fikseeritud (katab siiski enamlevinumad variandid)

Edge Pro Apex tüüpi teritajad
Edge Pro Apex tüüpi teritajaid peetakse üheks parimaks kompromissiks. Nende puhul nuga jäigalt ei kinnitata, vaid see toetatakse alusele. Luisk kinnitatakse juhtvarda külge ja nurga reguleerimine toimub juhtvarda kinnituse kõrguse reguleerimisega.

Pilt

Edgepro plussiks ongi see, et ehkki tüüpnurgad on markeeritud, siis kasutatavat nurka saab vabalt valida ja soovitud tasemel fikseerida. Teiseks eeliseks on see, et kuna nuga ei kinnitata, siis on ka pikemate terade teritamine lihtne, lihtsalt liiguta tera edasi ja korras. Teise külje teritamiseks keeratakse ainult tera, muu jääb paigale.

Edgepro tugevuseks ja ühtlasi nõrkuseks on see, et nuga tuleb hoida käsitsi. Ühest küljest annab see võimaluse teritada erineva kujuga terasid, teisalt eeldab see hoidjalt suutlikkust hoida pidevalt sama asendit, mis mõne disaini puhul võib see olla paras väljakutse.

Edgepro ei sobi väga väikeste /kitsaste terade teritamiseks, kuna noa hoidiku serv jääb lihtsalt ette. Loomulikult müüb tootja ka üleminekut väikeste terade jaoks, kuid tavaoludes on piiriks umbes Victorinoxi taskunoa standardtera.

Hinnast rääkides on originaaltoode absurdselt kallis (alates 170-180 eurot). Olemas on ka koopiatooted, mis pakuvad sama tulemust oluliselt (ja ma rõhutan siinkohal sõna oluliselt) väiksema raha eest (~20 eurot). Koopiatele sobivad ka Apexi originaalluisud ning neid saab osta eraldi. Erilisi süümekaid hiina koopia ostmisel tundma ei pea, kuna väidetavalt on seonduv patent aegunud.

Edgepro stiilis lahendus on üks popimaid ka isetegijate seas. Minnakse isegi nii kaugele, et luiskude asemel kasutatakse liivapaberit ja asi toimib.
  • + lihtne kasutada, vabalt valitav nurk, sobib ka pikemate terade teritamiseks
    - originaali hind, ei sobi pisikeste terade teritamiseks, mõnede disainide korral eeldab kasutajalt kindlat kätt tera hoidmisel

Lintlihvijad
Lintlihvijate eeliseks on tulemuse kiirus. Põhimõte on lihtne: mootor ajab ringi liivapaberi linti ja kasutaja asi on lihtsalt tera õige nurga all vastu linti suruda.

Pilt

Tihti pakutakse lisadena erinevaid nurgahoidikud ja adaptereid, mistõttu lintlihvijaga saad teoorias teravaks kõik, alates kääridest ning lõpetades labidate ja kirvestega.

Kuigi lintlihvija teeb töö ära ruttu, on omad ohud siingi. Enamlevinumaks probleemiks algajate seas on see, et ei suudeta hoida noa asendit või liigutamisel ühtlast tempot, mistõttu lastakse tera lainesse või selle tipp ümaraks. Teoorias võib tera liigse nühkimisega kuumeneda ja terase omadused rikkuda.

Tuntuimaks nimeks lintlihvijate vallas on Worksharp, mille hinnad algavad 100 euro kandist. Võimalik on osta ka suvaline lintlihvija (nt amazonist) ja mõned lindid ning saavutada sama tulemus.
  • + kiire tulemus, lihtne kasutada
    - oskamatul käsitsemisel on noa tera kerge rikkuda, ei sobi eridisainiga teradele

Lõikajad
Lõikajad on siis teritajad, mida müüakse igas supermarketis. Nende põhimõte on lihtne. Tera tõmmatakse läbi nurga all asuvate rullikute ja nuga ongi terav. Või vähemalt sinna poole.

Pilt

Miinuseks ilmselgelt see, et teritusnurka ei saa valida. Peamiseks puuduseks aga asjaolu, et tegelikult tera ei „lihvita“, vaid pigem "lõigatakse", mistõttu pikemal kasutamisel muutub see pahatihti laineliseks.


Mida ja kust osta?
On selge, et ühte ja ainukest süsteemi, mis oleks parem kui teised, lihtsalt ei ole. Igale mainitud lahendusele on olemas tulihingelisi pooldajaid, kui ka neid, kes seda maha teevad. Eks igaüks peab leidma oma.

Endale sümpatiseerisid enim klamberhoidikutega lahendused ja Edge Pro Apex. Kuna kogemused nadid ja vajadus väike, siis otsustasin esmalt proovida Edgepro hiina klooni. Ühest küljest oli kasutajate tagasiside nende osas suhteliselt hea ning mis seal salata, teisalt kallutas klooni kasuks otsustama selle suhteliselt soodne hind. Ehk isegi juhul, kui toode ei meeldi, ei ole kaotus suur. Etteruttavalt võin öelda, et positiivne on seni olnud ka minu kogemus. Võimalik, et kirjutan sellest mingi aeg ka natuke pikemalt.

Mis ostmisesse puutub, siis nagu pahatihti tavaks, siis Euroopas on hinnad oluliselt kõrgemad kui teisel pool lompi. Aga kui muud valikut pole, tasub Euroopas uurida lokaalseid amazone (nt saksa või UK), Soomest Lamnia.com (nende plussiks ka see, et sealt saab osta pangaülekandega ja saadetakse kasvõi pakiautomaati), UK-st Heinnie.com, Eestis müüb Spydercot Jahipaun ja midagi leiab nuga.ee lehelt. Viimase hinnad on küll üle keskmise kirved.

Hiina toodangut tasub otsida ja osta e-bayst. Saatmine on enamasti tasuta (võtab küll mitu nädalat aega), aga hind jällegi soodne, isegi nii soodne, et täiendavaid impordimakse reeglina ei lisandu.
Springers are like Muscle-Cars - Classic, Heavy and Never out of style...

Vasta