1. leht 1-st

Taskulambi ostmise ABC

Postitatud: 07 Mär 2012, 11:00
Postitas Delta
Panen kirja mõned mõtted, millega võiks taskulambi ostmisel arvestada. Kehtib eelkõige LED-lampide kohta. Kes oskab ja tahab võib täiendada.

Suurus ja kaal
Üks olulisemaid asju lambi valimisel on selle mõõtmed. Lampi ostes tuleks mõelda, mis tingimustel seda kasutama hakkad. Kas kannad kaasas taskus, seljaotis, hoiad igaks juhuks autos või hoopis esikukapis? Kõik see määrab, kui suur ja raske lamp olla võib. Nt 1AA või 1CR123 lamp sobib ideaalselt kaasaskandmiseks, samas kui 8AA lamp on selgelt liiga suur.

Pilt
Pilt


Toiteallikas
Toiteallika valimisel tuleks arvestada hinda ja kättesaadavust. Kõige kättesaadavamad (ja seda üle maailma) on AA mõõdus patareid ja akud. CR123 patareid on oluliselt kallimad ja neid igal pool ei müüda. Nt reisile või matkama minnes on patareide saadavus argument, mida tasub kaaluda. AA/ AAA/ CR123 ongi kolm peamist formaati, millele täna LED-lampe tehakse, D-mõõtu kasutavaid lampe on vähe. Tõsisemal kasutusel tuleks mõelda akudele, kuna pikemas perspektiivis on kokkuhoid tuntav.

Akud jagunevad laias laastus NiMh ja liitium-ioon akudeks. NimH on kõige levinum akutüüp ja neid leiab igalt poolt. Liitium-ioon akud jällegi vajavad eraldi ostmist, Eestis müüakse neid üksikutes kohtades, samuti tuleb hankida spetsiaalne laadija.

Üldiselt soovitatakse AA puhul alkaline patareisid mitte kasutada. Või vähemalt mitte jätta neid pikaks ajaks lampi seisma, kuna tühjenedes võivad nad eritada keemiat ja lambi elektroonika rikkuda, NiMh akud on selles osas parem valik. Liitiumakud peaksid kindlasti olema kaitsega, kuna ülelaadimisel või liiga tühjaks saades võivad nad sõna otsese mõttes plahvatada. Samas pakuvad nad tavapatareist/ akust suuremat pinget, mistõttu neid kasutades on lambid üldjuhul võimsamad. Arvestama peab, et kaitsmega liitium-ioon akud on natukene pikemad, mistõttu tasub alati kontrollida, kas antud lampi need mahuvad.

Pilt

Väikse spikker ka:
  • AA = 14500 liitium-ioon
    CR123 = 16340 liitium-ioon (kaitsmeta), R(CR)123 ja 17340 (kaitsmega)
    2xCR123 ~ 18650/19670 liitium-ioon (ei kehti alati, sõltub lambist, kas toetab)
Võimsus
Tootjad esitavad oma lampide võimsusi (korrektne oleks öelda küll valgusvoo tugevust) enamasti luumenites. Käib omamoodi luumeni-ralli, kellel suurem number, sellel parem lamp. Päriselus see muidugi nii lihtne ei ole ja luumenid üksi ei määra midagi (vt ka "kaugele või laialt"). Küll tuleb enda jaoks läbi mõelda, milleks lampi kasutatakse. Kui taskulampi on vaja majas või koduhoovis liikumiseks, siis ei pea lamp olema väga võimas. Kui aga soovid kusagil põllul kauguses olevaid lambaid valgustada, siis kulub iga lisaluumen marjaks ära. Arvestama peab muidugi ka seda, et praktikas ei ole luumenite vahe lineaarselt tajutav, st 100 vs 200 luumenit ei ole tundu päriselus kahekordse vahena.

Luumenite võrdlemisel puhul peab jälgima nende mõõtmiskohta. Veel hiljuti reklaamisid paljud tootjad LED juurest mõõdetud luumeneid, mis andis 20-30% suurema numbri kui lambi otsast mõõdetuna (OTF, ANSI). Objektiivsema tulemuse saab aga viimaste võrdlemisel.

Uuemate LED-ide puhul peab jälgima ka seda, kaua lamp maksimumtasemel põleb. Kuna LED eraldab palju soojust, siis lambi kaitsmiseks laseb elektroonika lambil maksimumtasemel põleda mõnel juhul vaid esimesed 4-5 minutit, pärast mida võimsust automaatselt alandatakse.

Kaugele või laialt
Üks asi, mida lampi valides ei saa alahinnata on valgusvihu kuju. Laias laastus jagunevad need kaheks: ühed, mis näitavad kaugele, aga kitsalt (throw) ning teised, mis näitavad laialt, aga selle arvelt lähemale (flood). Siin aitab ainult ülevaadete ja näidispiltide otsimine internetist, sest Eestis on kohapealne valik ja võrdlusmoment olematu.

Küll tasub teada, et seda, kui kaugele lamp näitab määrab ära reflektor. Mida laiem ja sügavam see on, seda kaugemale lamp näitab. Ja vastupidi.

Sile reflektor vs ebatasane ehk apelsinikoore tüüpi reflektor (orange peel). Viimane pakub hajusamata ja ühtlasemat valgusvihku.

Pilt

Samuti mängib kasutatud LED-i tüüp. vanemad LED-id olid üldjuhul väiksemad (nt XP-E R2), mistõttu nad näitasid pigem kaugemale ja kitsamalt ning valgusvihu keskel oli eristatav selge kontsentreeritud keskpunkt. Uuemad LED-id on suuremad (nt XM-L), mistõttu nad samade mõõtmetega lambi puhul valgustavad laiemalt, aga lähemale ning selgelt määratletav keskosa puudub.

On ka lampe, millel saab fookust reguleerida vastavalt vajadusele.

Lisafunktsioonid
Peamiseks lisafunktsiooniks LED-lampidel võimalus valida valgusvoo tugevust, mis oluiselt suurendab lambi kasutamise võimalusi. Nt kinos kohta otsides on 200 luumenit liiast, samas 3-5 luumenit paras. Lisaks oludele sobiva valgusvoo tugevuse leidmisele võimaldab erinevate tasemete olemasolu mängida ka toite kestvusega. Kasutades maksimumi asemel väiksemaid võimsusi on võimalik toite vastupidavust suurendada kordades. Enamikel juhtudel piisab kolmest tasemest (max, keskmine ja min).

On ka lampe, mis pakuvad kasutajale võimlust valida mis tahes nivood maksimumi ja miinimumi vahel, samas on neid vähe.

Lisaks erinevatele valgusvoo tugevustele on mõne lambi juurde poogitud ka erinevaid lisavõimalusi, milledest populaarsemad on:
  • Strobo - valguse vilkumine kas määratud või muutuva sagedusega. Vahepeal propageeriti seda kui "taktikalist" võimalust ründaja pimestamiseks ja tema orientatsiooni häirimiseks. Praktikas on tegu rohkem siiski reklaamitrikiga, kuna tõsises olukorras see ründajat tõenäoliselt ei peleta ning pigem on oht ka ennast pimestada. Märksa realistlikum lahendus on märku andmine/ tähelepanu püüdmine. Nt pimedas jalutades jääb plinkiva lambiga jalakäija autojuhile märksa paremini silma.

    SOS - plingib morsekoodis abisignaali. Kui plaanite sattuda üksikule saarele abi ootama, siis kulub see funktsioon ilmselt marjaks ära.

    Majakas (beacon) - vilgub kindla ajavahemiku järele või siis plingib miinimumist maksimumi ja tagasi. Jällegi eelkõige märku andmiseks hädaolukorras.
Kasutusmugavus
Kasutusmugavusest sõltub enam kui algselt arvata võiks. Kui vanasti oli lihtne - üks nupp, üks valgusrežiim, siis tänased LED-lambid pakuvad mõnikord 7-8 erinevat valgustaset, kuid nende opereerimiseks on endiselt lambil vaid üks nupp. 8-)

Tegelikult on lambi juhtimiseks kaks peamist lähenemist: nupust või keerates lambi pead (või nende kombinatsioon).

Lambi pea keeramine on rohkem "taktikaliste" lampide eripära. Keeramise eeliseks tuuakse nt seda, et see on vaiksem (puudub nupulüliti klõps), samuti peab mõni seda stressiolukorras lollikindlamaks. Miinuseks on kohmakam ja kahte kätt nõudev kasutamine.

Valdav osa lampidest on siiski nupust juhitavad ehk siis soovitud väljund saavutatakse vajutuste intervalli muutmisega või siis nupu allhoidmisega. Mida tasub silmas pidada:
  • - Kas lamp jätab viimati kasutatud taseme meelde peale väljalülitamist või tuleb iga kord alustada taseme valimisel otsast peale? On küllaltki tüütu kui pead peale lambi väljalülitamist iga kord soovitud taseme uuesti valima.
    - Kas sisselülitamisel saab valida, mis tasemel lamp käima läheb või käivitub lamp alati mingil kindlal tasemel? Nt Zebralight SC51-l saad väljalülitatud olekust kohe minna kas madalaimale, keskmisele või kõrgeimale tasemele.
    - Kas soovitud tasemeni jõudmine on kiire ja loogiline? Nt kui enim kasutatud tasemeni jõudmiseks pead iga kord klikkima läbi 5-6 taseme, sh strobo ja SOS, siis muutub see ruttu tüütuks.
    - Tasemete valiku/ programmeerimise lihtsus - nt mõnel lambil on vaja lambi seadistamiseks keerata N korda kiiresti lambi pead kinni-lahti või siis läbida keeruline protseduur nupuga klikkides ja seda all hoides.
    - Kas on olemas režiim, kus lamp põleb ainult siis kui nuppu all hoiad? Rohkem küll "taktikaline" omadus, kuid mõne jaoks oluline.
Konstruktsioon
Enamik kvaliteetlampe on tänapäeval alumiiniumkorpustes, olles ühtlasi vee- ja kukkumiskindlad 1,5-2m. Enamasti on see info tootjate kodulehel kenasti olemas. Netist otsides võib leida arvukalt videoid, kus kasutajad oma lampe "testivad" neid uputades, külmutades, loopides, põletades jms ning üldjuhul on lambid katsete lõpus endiselt töökorras. Odavama otsa lampidelt muidugi sama taset oodata ei saa.

Üht teist sõltub ka lambi disainist.
  • Veerekindlus - ümarad lambid võivad külili olles veerema hakata, selle vastu on mõni tootja lisanud kandilise "seibi" lambile.
    Taskuklamber - neile, kes soovivad lampi taskus kanda, töötab ka veeremise takistajana, võiks olla eemaldatav.
    Pidamine - rihveldused lambil peavad olema piisavad selleks, et lamp püsiks käes.
    Randmerihma augud - ei tee paha kui needki olemas on.
    Sabal seismine - omadus, mis võimaldab lampi kasutada laualambi asemel toa valgustamiseks (laest peegeldub valgus ühtlaselt üle toa). Tihti ulatub lambi sabas asuv nupp üle lambi serva, mistõttu seda meetodit kasutada ei saa.
Mõne tootja lambid on valmistatud nn lego-printsiibil, mis tähendab seda, et erinevate mudelite detaile saab omavahel kombineerida.

Muudest lisadest väärib ehk märkimist võimalus kasutad hajuteid, värvilisi filtreid või mattklaasi jms.

Valgustemperatuur
Laias laastus jagunevad lampide valgusvihud vastavalt värvustemperatuurile kolmeks: külm, neutraalne ja soe. Üldreeglina on jaheda valgustemperatuuriga lambid natukene võimsamad, samas kui soojema valgustemperatuuriga lambid tagavad valgustamisel loomulikumad värvid. Milline valida on maitseasi. Kel muud võimalust pole võib analoogiana kasutad autotulesid: ksenoon vs tavaline halogeen - kumma valgus rohkem meeldib ;)

Pilt

Odav vs kallis
Korralikud LED-lambid on kallid. On ka odavaid, mida müüakse kohalikes soovides-börsides ning mis enamikus on pärit http://www.dealextreme.com/ lehelt. Tihti pakuvad viimased kirjeldustes vähemalt sama palju luumeneid märksa väiksema raha eest.

Milles on siis erinevus? Ühes foorumis võeti asi kenasti kokku: "Olles korduvalt odavaid lampe ostnud võin öelda, et harva satub ostetava hulka lamp, millel ei oleks midagi viga. Enamasti tekib neil siiski varem või hiljem mõni probleem, mille kõrvaldamine ei ole aga keeruline, kui tead mida teed. Pärast ülekäimist toimivad nad kenasti". Ehk siis kokkuvõttes on odava ja kallima vahe kvaliteedis. Kas see hinnavahe ennast õigustab on juba igaühe enda otsus.

Re: Taskulambi ostmise ABC

Postitatud: 22 Mai 2012, 12:59
Postitas Delta
Tuntud taskulapmide ülevaadete kirjutaja selfbuilt on teinud videote seeria, milles annab ülevaate sellest, mis asjad on LED lambid ning mida nendelt oodata. Ehk taskulambi ABC liikuvas pildis. :up

Osa 1 - sissejuhatus



Osa 2 - Patareid ja keretüübid



Osa 3 - Kasutajaliides



Osa 4 - Vooluring ja selle omadused



Osa 5 - Valgusvihk ja reflektor/ optika



Osa 6 - Kestvusgraafikud



Osa 7 - Ansi FL-1 standardi selgitused



Sama nimekiri koos autoripoolsete lühiselgitustega.

Re: Taskulambi ostmise ABC

Postitatud: 16 Veebr 2013, 23:01
Postitas Lauri_L
Lisan eelnevatele postidele veel ühe eestikeelse taskulambi valimise juhendi. Ei hakka copy-paste tegema, kuna tegemist on pisut laiaulatuslikuma artikliga.

Lugemiseks: http://www.taskulambid.eu/juhend-taskul ... iseks.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Re: Taskulambi ostmise ABC

Postitatud: 13 Dets 2013, 15:04
Postitas Lauri_L
Artikkel "Kvaliteetlamp vs odavtoode" Taskulambid.eu lehel.

Näpunäiteid, kuidas eristada kvaliteettaskulampi odavtootest või järgitehtud koopiast.

Re: Taskulambi ostmise ABC

Postitatud: 13 Dets 2013, 16:59
Postitas Delta
Lauri_L kirjutas:Artikkel "Kvaliteetlamp vs odavtoode" Taskulambid.eu lehel.
Link ei tööta, tahab passwordi saada ;)

Re: Taskulambi ostmise ABC

Postitatud: 13 Dets 2013, 20:36
Postitas Lauri_L
Jap, minu möödapanek. Nüüd peaks korras olema.