Pealampide test - Nitecore, Led Lenser, Armytek, Xtar jt

Kõik, mis seondub taskulampidega.
Vasta
Kasutaja avatar
Lauri_L
Aktivist
Postitusi: 87
Liitunud: 16 Veebr 2013, 21:27
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Pealampide test - Nitecore, Led Lenser, Armytek, Xtar jt

Postitus Postitas Lauri_L »

Käesolevas pealampide testis on kõrvutatud viie erineva tootja seitse erinevat pealampi ning läbi viidud seitse erinevat testi. Testid on jaotatud kahte gruppi, millest esimeses on vaatluse all lambi tehnilised parameetrid (nn tubased testid) ja teises valgusjoonis ning võimsus reaalsetes tingimustes. Kõik testid on tehtud erapooletult ning viidud kõigi lampide jaoks samadel tingimustel.

Testis osalevad järgmised lambid:

Pilt

Black Diamond Spot 2013a mudel (vasakult viies, alumine)
Black Diamond Spot 2014a mudel (vasakult viies, ülemine)
Led Lenser H7R.2 (paremalt esimene)
Xtar H1 (vasakult neljas)
Nitecore HC50(vasakult teine)
Nitecore HC90 (vasakult esimene)
Armytek Wizard PRO (vasakult kolmas)

Lambid on testi valitud täiesti juhuslikult, sellest tulenevalt on ka lampide hinnaklass ning tehnilised parameetrid seinast seina. Testitud lambid jäävad hinnaklassi 52…117€ (letihind Eestis) ning valgusvõimsuselt vahemikku 90…900 luumenit (tootja poolt etteantud väärtused).

Kõik testides olevad fotod püüdsin teha võimalikult tõetruud. See tähendab, et fotod on enamasti tehtud kaamera manuaalses režiimis ning kohapeal avanes inimsilmale täpselt sama pilt, mis kaamerasilm fotole jäädvustas. Püüdsin fotosid mitte üle säritada ning hoiduda alasärist. Ükski foto ei ole saanud järeltöötlust.

Suur tänu vabatahtlikele, kes oma lambid olid nõus testimisele laenama.


Osalevate lampide tootjapoolsete tehniliste parameetrite koondtabel

Pilt
Suuremalt näeb siin

Testlampide toiteallikad

Enne testide läbiviimist juhin tähelepanu, et lisaks erinevatele füüsilistele parameetritele ning erinevale jõudlusele, kasutavad osalevad lambid väga erinevaid toiteallikaid. Toiteallikate parameetrid ja keemia määravad suuresti ära lambi valgusvõimsuse potentsiaali. Mida suurem on toiteallika tööpinge ja mahutavus, seda suuremat võimsust võib lambist oodata (seda suuremat võimsust on võimalik arendada). Olulist rolli mängib ka toiteallika keemia, millest omakorda sõltuvadki nii mahutavus, tööpinge kui ka koormustaluvus.

Testlampide ühilduvus toiteallikatega:

Black Diamond Spot 2013 ja 2014
3*AAA 1.2V aku või 1.5V patarei

Led Lenser H7R.2
1*Li-ion aku (mittestandardne) või 4*AAA 1.2V aku või 1.5V patarei

Xtar H1
1*AA 1.2V aku või 1.5V patarei või 3,7V 14500 Li-ion aku

Nitecore HC50 / HC90; Armytek Wizard PRO
1*18650 3,7V Li-ion aku või 2*CR123 liitiumpatarei

Pilt
Vasakult: 1,5V AAA patareid, 3,7V 14500 (AA paterei mõõt) Li-ion aku, 3,7V 18650 Li-ion aku.


Test 1: Reaalne valgusvõimsus

Led tasku- ja pealampide valgusvõimsust mõõdetakse luumenites. Luumenite arv on üks peamisi parameetreid, mis märgitakse lambi tootepakendile ning see näitab kogu valgushulka, mis lambist väljub. Luumenite arv ei ole otseselt seotud ei lambi valguvoo ulatuse, valgusvärvuse ega valgusvoo joonisega. Seega ei pruugi suure luumenite arvuga lamp näidata kaugemale, olla visuaalselt eredam ja valgusvoolt laiem kui konkureeriv väiksema luumenite arvuga lamp.

Led lampide valgusvõimsus on üks raskemini mõõdetavaid parameetreid. Täpseks mõõtmiseks on vajalik kallis ning täpselt kalibreeritud aparatuur – valguskera koos sinna juurde kuuluva tehnikaga. Kodustes tingimustes on täpne valgusvõimsuse mõõtmine võimatu. Samas on internetis piisavalt pädevaid õpetusi, kus õpetatakse valmistama ning kasutama primitiivset valguskera. Hoolikalt valmistatud valguskera koos sinna juurde kuuluva luksmeetriga võimaldab saada üsnagi tõepäraseid väärtusi. Isegi siis, kui mõõtetulemused pole täpsed, annab see võimaluse saadud tulemusi võrrelda ning neid analüüsida.

Käesolevas testis kasutasin kodustes tingimustes valmistatud valguskera koos luksmeetriga. Korra olen saanud oma kodukootud valguskera ka kalibreeritud seadmega võrrelda ning tuleb tõdeda, et tulemused olid üsnagi reaalsed. Seega testis mõõdetud tulemused ei ole 100% täpsed, kuid julgen arvata, et mõõteviga ei ole üle 10%.

Valguskerast sai läbi lastud kõik testitavad lambid ning maksimaalne väärtus sai registreeritud vahemikus 30…60 sekundit pärast lambi sisselülitamist (üles soojenenud LED elemendiga). Täpsustuseks niipalju, et testitud lampidest oli Armytek Wizard PRO ainuke, mille reaalset OTF (out of front ehk eest välja) luumenite arvu tootja poolt antud ei ole. Armytek kasutab oma toodete puhul LED luumeneid ehk luumenite arvu ilma optikast tulenevate kadudeta. Kõik lambid, mis kasutasid toiteks patareisid, said enne testi sisse uued patareid. Akudega lambid läksid testimisele täis laetud akudega.

Tulemused järgmised:

Pilt
Suuremalt näeb siin

Black Diamond Spot 2013 – erinevus tootja andmetest –6%
Black Diamond Spot 2014 – erinevus tootja andmetest –3%
Led Lenser H7R.2 – erinevus tootja andmetest -16%
Xtar H1 – erinevus tootja andmetest -15%
Nitecore HC50 – erinevus tootja andmetest -2%
Nitecore HC90 – erinevus tootja andmetest -15%
Armytek Wizard PRO – tootjal võrdluseks vajalikud andmed puuduvad

Seega on testi positiivseimad üllatajad Black Diamond Spot mõlema aastakäigu mudelid ning Nitecore HC50.


Test 2: Valgusvõimsuse stabiliseeritus ehk constant current drive

Valgusvõimsuse stabiliseeritus tähendab seda, et lambi valgusvõimsus ei vähene koos toiteallikas sisalduva energia vähenemisega, vaid jääb püsivale tasemele, kuni toiteallikas sisalduva energia lõppemiseni. See aitab oluliselt kokku hoida olukorras, kus lamp kasutab vahetatavaid toiteallikaid ehk patareisid. Tihtipeale oleme sunnitud osaliselt tühjenenud patareid välja vahetama (või aku laadima panema), et tagada lambile meie jaoks piisav valgusvõimsus. Patareide puhul tähendab see märkimisväärseid täiendavaid väljaminekuid, akude puhul täiendavat ajakulu. Valgusvõimsuse stabiliseerituse tagab LED elemendi juhtelektroonika ehk driver.

Testis osalevatest lampidest omavad tootja poolse info kohaselt stabiliseeritud drivereid kõik lambid v.a Black Diamond mudelid.

Teste tegin siinkohal kaks. Mõlemas testis tegin valgustugevuse mõõtmised 30sek pärast lambi sisselülitust, seejärel pärast 5, 15, 30, 45, 60 ja 75 minutilist tööd. Enne mõlemat testi said lampide akud laetud / patareid vahetatud. Esimene test on tehtud lampide madalamatel valgusvõimsustel (silma järgi ca 20…30%) ning teine test on tehtud lampide keskmistel valgusvõimsustel (silma järgi ca 40…50%).

Tulemused järgmised:

Pilt
Suuremalt näeb siin

Testi tulemused räägivad iseenda eest. Perfektselt stabiliseeritud on nii Armyteki’i kui Nitecore’i lambid. Head tulemust näitab ka Led Lenser H7R.2, mille võimsus 1 tunni ja 15 min töö möödumisel langes algsest kõigest 1% (madal valgustugevus) ja 4% (keskmine valgustugevus). Negatiivsema üllatuse pakkus Xtar, sest tootja andmetel pidi lamp olema stabiliseeritud valgusvõimsusega, kuid võimsus langes vastavalt 11% ja 15%. Samas pole tegemist mitte paha tulemusega. Black Diamond Spot mudelid kinnitavad tootja spetsifikatsioonis toodud parameetreid ning stabiliseerimata lampidele omast karakteristikat – võimsuslangus testi jooksul vastavalt 25% ja 36%.


Test 3: Valgusjoonis

Valgusjoonise all mõeldakse lambist väljuva valgusvoo iseloomu – kuju, hajutatus/kontsentreeritus, ebatäpsused, kõrvalekalded jne. „Puhas“ valgusjoonis on eriti oluline, kui valgustatavad objektid asuvad lähedal ja/või siseruumides. Lähidistantsidel on valgus inimsilmale lähedal ning hajutatus on vähemintensiivne, seega tulevad vead enam esile. Siseruumid on enamasti kitsad ning piiritletud, seega püütakse paremini kinni valgusvoo vead. Mida enam on valgusjoonises kõrvalekaldeid, seda rutem väsib silm ning seda enam võib teostavatesse töödesse tekkida apse.

Valgusjoonise kuju väljatoomiseks pildistatakse valgust suunatuna valgele siledale seinale. Kuna käesoleva testi ajal kallas vihma nagu oavarrest, siis tuli leppida kergelt kaares mitteühtlase siseruumi seinaga.

Kaamera seadistused: AV režiim f4, 24mm, ISO200, WB fikseeritud Daylight. Lamp seinast 1m, Kaamera seinast 3m).

Black Diamond Spot 2013 ja 2014

BD pealambid omavad kahte valge valguse režiimi – normaalrežiim ja hajutatud režiim. Kuna mõlemad lambid omavad pea identset väliskuju ja reflektoreid, siis on ka valgusjoonised üsna sarnased.

BD Spot 2013 – ülemine rida (normaalrežiim vasakul, hajutatud režiim paremal)
BD Spot 2014 – alumine rida (normaalrežiim vasakul, hajutatud režiim paremal)
Pilt

2013 aasta mudel on 2014 aasta omast valgusvärvuselt õige pisut soojem (kollakama valgustooniga) ning valgusjooniselt natuke kitsam. Kitsam valgusjoonis võib olla tingitud reflektori asendist LED elemendi suhtes. Black Diamond lampide normaalrežiim on lähivaatlusel üsnagi inetu (tulenevalt kesistest pildistamistingimustest pole seda fotolt kahjuks näha). See on tingitud eelkõige lambi katteklaasist (mis on valmistatud kriimustusaltist ebatasase pinnaga plastikust) ning selle põhjustatud sisemistest peegeldustest. Kui lambi valgusvoog suunata seinale mõnekümne sentimeetri kauguselt, siis võib osav silm valgusvoost välja voolida Batmani nahkhiirekujutise. Lisaks oli ühel testitud lampidest reflektori defekt, mis tekitas valgusjoonisesse olulise radiaalsuunalise valgusmõõga (kahjuks pole see jällegi fotole jäänud). Hajutatud valgusrežiim on seevastu väga ühtlane ning mahe, kahjuks aga jääb valgusvõimsusest puudu, et seda reaalsetes välistingimustes efektiivselt kasutada saaks.

Led Lenser H7R.2

Led Lenser’i valgusvoo kuju on tänu kasutatavale luupoptikale ning suummehhanismile muudetav. Siinkohal tegin kaks fotot, ühe sisse- ja teise väljasuumituna.

Led Lenser H7R.2 väljasuumituna ja sissesuumituna
Pilt

Kuna kasutusel on luupoptika, siis ootuspäraselt on Led Lenseri valgusvoog väljasuumituna ühtlaselt hajutatud ning väga teravate perifeersete piirjoontega. Sissesuumituna tekivad minu üllatuseks lambi valgusvoole olulised kõrvalekalded. Keskosa on terav ning kitsaks punktiks kontsentreeritud. Keskosa ümbritseb aga teatav õrn hajusus, mille äärealal võib leida teravajoonelise ringi.

Suumi ja luupoptikaga lampidele on omane väga selgelt piiritletud valgusvoo kuju, mis on mõnes mõttes plussiks, kuid samas ka miinuseks (eriti looduses liikujale). Kui lamp on välja suumitud, siis ei näe kaugele (valgusulatus on väga piiratud), sisse suumides aga kaob võimalus näha lähedale, mis omakorda võib põhjustada komistamisest tingitud õnnetuse. Reflektoriga ning TIR optikaga lambid on sellest murest enamasti priid. Luupoptika teiseks miinuseks on suur valguskadu, mis olenevalt lambist ja optika kvaliteedist võib neelata kuni mitukümmend protsenti LED elemendi valgusvõimsusest. Märkuseks niiaplju, et Led Lenseri lampidel kasutatav suumiga luupoptika on pikkade traditsioonidega ning üks kvaliteetsemaid (kui mitte kõige kvaliteetsem) turul.

Xtar H1, Nitecore HC50 ja HC90, Armytek Wizard PRO

Xtar’i ja Nitecore’i lambid kasutavad reflektoriga optikaid, Armytek Wizard PRO aga TIR (Total Internal Reflection) optikat. Xtar’i reflektor on apelsinikoore struktuuriga, mis intensiivistab valgusvoo hajutatust (kasutatakse sügavate reflektorite ja/või väikesemõõduliste LED elementide korral laiema valgusvoo saamiseks). Nitecore kasutab aga poleeritud pinnaga reflektorit, mis on madal ning hästi valgust hajutav. Wizard PRO puhul kasutatava TIR optika plussiks on aga võime hajutada valgust sujuvalt ja ühtlaselt väga suure nurga alla (Armytek’il on see perifeeris koguni 120 kraadi). TIR optika oluliseks miinuseks on aga väga suure hulga valguse neeldumine (vt reaalse valgusvõimsuse testi). Seega tuleks TIR optikaga varustatud lampide soetamisel eriti hoolega jälgida, et reaalset valgusvõimsust oleks piisavalt.

Armytek Wizard PRO (üleval vasakul)
Xtar H1 (üleval paremal)
Nitecore HC50 (all vasakul)
Nitecore HC90 (all paremal)
Pilt

Kõige ühtlasem ning defektivabam valgusvoog on kahtlemata Armytek Wizard PRO-l ning seda just tänu TIR optikale. Fotol ei suutnud kaamera millegipärast jäädvustada keskosa ümber paiknevat hajutatud valgusosa. Tegelikkuses on Wizardi valgusvoo laius võrreldav Nitecore’i lampidega. Kõige kitsam ning kõige selgepiirilisema keskosaga (ja seetõttu neljast lambist pikima ulatusega) valgusvoog kuulub Xtar H1-le. Nitecore’i mudelid jäävad Wizardi ja H1 vahele. HC50 valgusvoog on võrreldes HC90-ga pisut hajusama keskosaga, kuid samas pisut kitsama perifeeriga.

Üldjuhul on kõigi nelja lambi valgusjoonised puhtad. Reflektoriga Nitecore’i ja Xtar’i lampide puhul võib väga väikestel distantsidel (kuni 50cm) valguspunkti kõige kontsentreeritumas osas tähendata teatavat „närvilisust“. See aga pole kaugeltki võrreldav Black Diamond lampide normaalrežiimil ja Led Lenseri sissesuumitud asendis tekkivate kõrvalekalletega ning jääb normaalkasutuses tähelepanematuks.


Test 4: Värvilise valguse režiimid

Testis osalevatest lampidest oli ainuke Armytek Wizard PRO, mille režiimivalikus puudus värvilise valguse režiim. Kõigil teistel oli varuks punase valguse võimalus, Nitecore HC90-l ka rohelise ja sinise valguse režiim.

Et välja tuua lisaks valgusjoonisele värvilise valguse võimsus, siis sai seekord kaamera seadistatud manuaalsele režiimile.

Kaamera seadistused: M režiim f5, säri 5sek, 24mm, ISO200, WB fikseeritud Daylight. Lamp seinast 1m, Kaamera seinast 3m).

BD Spot 2013 – rida 1, foto 1
BD Spot 2014 – rida 1, foto 2
Led Lenser H7R.2 – rida 2, foto 1
Xtar H1 – rida 2, foto 2
Nitecore HC50 – rida 3, foto 1
Nitecore HC90 – rida 3, foto 2; rida 4 fotod 1 ja 2
Pilt

Black Diamond 2013 ja 2014 lampides on kasutusel kaks punase valgusega LED elementi. Valgust on võimalik nii dimmerdada, kui ka vilkuma panna. Valguse tugevus võrreldes teiste lampidega on näha fotodelt. Valgusvoog ise on küllaltki „närvilise“ ning ebaühtlase kujuga. Kahe erineva aastakäigu lampide punane valgus on väga sarnase joonisega.

Led Lenser H7R.2 akupaketi tagaosast leiab lülitus/dimmerdusnupu, mis on punast värvi ja millesse on peidetud valgusdioodid. Nupu punane valgus on ette nähtud laadimisprotsessi indikaatorina ning märgutuleks selja taha (akupakett asub Led Lenseril ainsana lambist eraldi peapaela tagumisel küljel). Seega ei ole tegemist valgusallikaga, mis on ette nähtud valgustama, vaid pigem signaaltulega. Viimast ülesannet täidab nupp suurepäraselt. Nagu fotolt näha, siis nupu valgusvõimsus ei ole piisav, et valgustada meetri kaugusel asuvat valget seina. Led Lenseri punast signaalvalgust on võimalik dimmerdada ning vilkuma panna.

Xtar H1 on ainuke lamp, mille punane LED element on paigaldatud luubi taha (sarnaselt valge valguse LED elemendile Led Lenseri’s). Tulemuseks on puhas, ilma defektideta ning väga selgelt piiritletud perifeeriga valgusjoonis. Kindlalt võib väita, et Xtar’i punane valgus on kõigist testitavatest lampidest kõige pikema valgusulatusega. Xtar’i puhul ei ole võimalik punast valgust dimmerdada, küll aga on võimalik seda vilkuma panna.

Nitecore HC50 omab kahte punase valgusega LED elementi. Sarnaselt Xtar’ile pole valgustugevus muudetav, kuid olemas on vilkuv režiim. Valgusjoonis on pehme ning kergelt lapiku kujuga (kaks dioodi asuvad teine teisel pool primaarset reflektorit).

Nitecore HC90 omab kolme eraldiseisvat LED elementi (suuruselt võrreldava HC50 omadega), millest üks on roheline, teine punane ning kolmas sinine. Nähtavat valgust annavad need aga pisut rohkem, kui HC50 dioodid ning hajutatus on samuti karva võrra parem. HC90 puhul ei ole võimalik värvilist valgust ei dimmerdada ega vilkuma panna.


Test 5: Maksimaalse valgusvõimsuse test siseruumis

Viiendas testis võtsin ette kõik lambid, ning testisin nende maksimaalseid võimsuseid Türisalu raketibaasi ühes raketihoidlas. Raketihoidlal pikkust ca 35m, laiust ca 6m ja kõrgust ca 4…4,5m. Statiiv lampidega on paigaldatud raketihoidla tagaseinast 30m kaugusele. Esimene märk (suitsupakk + kokku volditud paberileht) asub 10m peal, teine märk (metallist ruut) asub 19m peal ning tagasein 30m. Fotokaamera asub statiivist ca 1,5m tagapool ning 0,5m kõrgemal. Enne testi said kõik lambid uued patareid / täis laetud akud.

Kaamera seadistused: M režiim f5, säri 5sek, 50mm, ISO200, WB fikseeritud Daylight.

Black Diamond Spot pealampidel jätsin välja hajutatud valgusrežiimi fotod, sest valgusvõimsus oli niivõrd kesine, et lamp suutis vaevu valgustada 3m peale. Led Lenseril aga panin sisse fotod nii sisse, kui väljasuumitud asendis.

BD Spot 2013 – rida 1, foto 1
BD Spot 2014 – rida 1, foto 2
Led Lenser H7R.2 sissesuumituna – rida 2, foto 1
Led Lenser H7R.2 väljasuumituna – rida 2, foto 2
Xtar H1 – rida 3, foto 1
Nitecore HC50 – rida 3, foto 2
Nitecore HC90 – rida 4, foto 1
Armytek Wizard PRO – rida 4, foto 2

Pilt


Test 6: Maksimaalse valgusvõimsuse test metsas

Lampide maksimaalsed võimsused on proovile pandud metsateel. Ilmastikuolud on niisked, seega valgust neeldus omajagu.

Kaamera seadistused: M režiim f5, säri 5sek, 35mm, ISO200, WB fikseeritud Daylight.

BD Spot 2013 – rida 1, foto 1
BD Spot 2014 – rida 1, foto 2
Led Lenser H7R.2 sissesuumituna – rida 2, foto 1
Led Lenser H7R.2 väljasuumituna – rida 2, foto 2
Xtar H1 – rida 3, foto 1
Nitecore HC50 – rida 3, foto 2
Nitecore HC90 – rida 4, foto 1
Armytek Wizard PRO – rida 4, foto 2
Pilt


Test 7: Maksimaalse valgusvõimsuse test tänaval

Lampide maksimaalsed võimsused on proovile pandud tänaval. Täpsemalt tegemist endise Piiblikooli juurde viiva asfalteeritud teega Harku vallas. Koolihoone nurk asub statiivile paigutatud lambist ca 55m kaugusel.

Kaamera seadistused: M režiim f5, säri 5sek, 24mm, ISO200, WB fikseeritud Daylight.

BD Spot 2013 – rida 1, foto 1
BD Spot 2014 – rida 1, foto 2
Led Lenser H7R.2 sissesuumituna – rida 2, foto 1
Led Lenser H7R.2 väljasuumituna – rida 2, foto 2
Xtar H1 – rida 3, foto 1
Nitecore HC50 – rida 3, foto 2
Nitecore HC90 – rida 4, foto 1
Armytek Wizard PRO – rida 4, foto 2
Pilt


Kokkuvõte


Testitavad lambid olid seinast seina. Ühtegi ideaalset ja puudusteta lampi ei olnud ja ilmselt ei saagi olema. Siiski tuleb tunnistada, et kõik lambid olid üle keskmise ning tunduvalt etemad sellest, mida kaubanduskeskuse toidu- või tööstuskaupade poe lettidelt leida võib. Siiski pani kohati muigama lampide minimaalne hinnavahe olukorras, kus jõudluse ning kvaliteedi vahe oli üüratu. Samas, eks igaüks teeb järeldused ise.

Panen lõpetuseks ka oma isiklikud plussid/miinused kirja, mis testitud lampide puhul eriti silma hakkasid:

Pilt

Black Diamond Spot 2013 ja 2014

Plussid
- väga kerge
- püsib hästi peas
- võrdlemisi lihtne kasutamine
- võimalus valgustugevust dimmerdada
- tootja valgusvõimsus väga lähedane mõõdetule
- kena disain
- hea joonisega hajutatud valguse režiim

Miinused
- AAA toiteallikad
- kesine ilmastikukindlus (IPX-4)
- odav plastik ja väga kesine koostekvaliteet
- palju defekte valgusjoonises
- reguleerimata valgusvoog
- hinna ja kvaliteedi suhe paigast ära
- väike maksimaalne valgusvõimsus


Pilt

Led Lenser H7R.2

Plussid
- võimalus valgustugevust reguleerida
- USB laadimisvõimalus
- kvaliteetne koostekvaliteet
- kvaliteetne optika
- aku ja laadimistarvikud komplektis kaasas
- suumimisvõimalus
- punane märguandetuli peapaela tagaosas
- hästi stabiliseeritud valgustugevus

Miinused
- kesine ilmastikukindlus (käib eelkõige akupaketi kohta)
- lamp on raske
- peapael ei ole piisav, lambiga jooksmine võimatu
- peas ebamugav
- akupakett asub lambist eraldi, häiriv toitekaabel
- halva tõlkega ning mõttetuid termineid täis kasutusjuhend
- sissesuumitud režiimis on valgusjoonis häiriv (vt test 3)


Pilt

Xtar H1

Plussid
- kvaliteetne ja tugev ehitus (metallist korpus)
- hea ilmastiku- ja veekindlus (IPX-8 2m)
- võimalus lisada kinnitusklamber ja kasutada tavalambina
- hea joonisega punase valguse režiim
- kerge ja kompaktne
- kasutab nii patareisid kui liitiumioonakusid
- hea valgusjoonis
- sekundaarsed töörežiimid asuvad peidetud menüüs

Miinused
- valgusvõimsuse reguleeritus annab soovida
- kasutab ainult ühte AA/14500 mõõdus toiteallikat, tööaeg kesisem kui 18650 akul
- valgusjoonis ei ole sobiv lähitööks (liiga kitsas)
- peapael võiks olla õige pisut toekam


Pilt

Nitecore HC50

Plussid
- väga hea ja täielikult stabiliseeritud valgustugevus
- toekas peapael, peas mugav
- kasutab 18650 Li-ion akut
- hea ilmastiku- ja veekindlus (IPX-8 2m)
- äärmiselt tugev korpus
- hea soojuseraldusvõime
- lai ja tugev punase valguse režiim
- toiteallika pinge ja olekuindikaator
- hea valgusjoonis

Miinused:
- võrdlemisi suur kaal
- puudub otselaadimisvõimalus
- CR123 patareid (sekundaarne toiteallikas) on hinnalt kallid


Nitecore HC90

Plussid
- väga hea ja täielikult stabiliseeritud valgustugevus
- kasutab 18650 Li-ion akut
- hea ilmastiku- ja veekindlus (IPX-8 2m)
- äärmiselt tugev korpus
- hea soojuseraldusvõime
- mugav liuguriga valgustugevuse- ja režiimivahetuslüliti
- USB otselaadimisfunktsioon
- punase, rohelise ja sinise valguse režiimid
- hea valgusjoonis

Miinused:
- lamp võrdlemisi raske, jooksmiseks ja aktiivseks sportimiseks võib osutuda ebamugavaks
- näeb inetu välja
- CR123 patareid (sekundaarne toiteallikas) on hinnalt kallid
- hind



Pilt

Armytek Wizard PRO

Plussid:
- väga kerge
- toekas peapael, püsib hästi peas
- väga lai ja ühtlane valgusvoog
- võimsust on meeletult
- veekindlus 30m, põrutuskindlus 10m
- kasutab 18650 Li-ion akut
- 10 aastane garantiiaeg
- täielikult stabiliseeritud valgustugevus
- tugev metallkorpus ja kvaliteetne ehitus
- väga pikad maksimaalsed kasutusajad

Miinused:
- hind
- palju lisafunktsioone, mille selgeksõppimine võtab aega
- keerukas kasutusjuhend
- puudub otselaadimisvõimalus
Nitecore ja Armytek taskulampide ametlik maaletooja http://www.taskulambid.eu
Kasutaja avatar
Delta
Administraator
Postitusi: 1553
Liitunud: 11 Okt 2010, 10:15
Asukoht: Päälinn
Kontakt:

Re: Pealampide test - Nitecore, Led Lenser, Armytek, Xtar jt

Postitus Postitas Delta »

Võimas, pole midagi öelda. Nüüd on etalon olemas, millega tulevasi teste võrrelda 8-)

Pilte vaadates tuletab see mulle ühtlasi halastamatult meelde, et aeg on ka oma kaamerat uuendada :doh

Kui nüüd natukene tulevasteks testideks inspiratsiooni lisada :mrgreen: siis tegelikult võiks valgusvõimsuse stabiliseerituse testi teha ka maksimumtaseme kohta, kuna praktikas esinevad just seal tavaliselt kõige suuremad käärid. Kirsiks torgil oleks ilmselt tööaegade test, kas ja mile määral need tootja lubatuga kattuvad.

Aga muidu super. Just see, et on palju pilte erinevates keskkondades ning muidugi ka reaalsed mõõtmised. Ei taha mõeldagi sellele ajale ja vaevale, mis testi tegemisele ja kirjutamisele kulus. :up
Springers are like Muscle-Cars - Classic, Heavy and Never out of style...
Kasutaja avatar
Lauri_L
Aktivist
Postitusi: 87
Liitunud: 16 Veebr 2013, 21:27
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Pealampide test - Nitecore, Led Lenser, Armytek, Xtar jt

Postitus Postitas Lauri_L »

Tänud!

Valgusvõimsuse stabiliseeritus maksimaalsel režiimil on selline huvitav asi, et ega vist peale Armytek'i keegi eriti sellega hakkama ei ole saanud. See ka üks põhjustest, miks Armytek keeldub kasutamast ANSI luumeneid. Võimsamatel lampidel, mille kohta tahaks sellist testi teha, sekkub ajaline "step down". Erinevatel lampidel on see 30 sekundist kuni 20 minutini, enamasti 3 minutit. Seega on vaja aega ja närvi. Test aga jääks minu meelest ikkagi poolikuks :?

Eks pusimist oli testiga üksjagu. Nüüd on vähemalt teada, mida tulevikus paremini teha. Kõige suuremaks kuluallikaks olid kahtlemata AAA patareid :mrgreen:
Nitecore ja Armytek taskulampide ametlik maaletooja http://www.taskulambid.eu
Vasta