Armytek Prime C-seeria ülevaade

Kõik, mis seondub taskulampidega.
Vasta
Kasutaja avatar
Delta
Administraator
Postitusi: 1503
Liitunud: 11 Okt 2010, 10:15
Asukoht: Päälinn
Kontakt:

Armytek Prime C-seeria ülevaade

Postitus Postitas Delta » 15 Mär 2016, 18:07

Seekordne ülevaade pärineb vahelduseks külaliskirjutaja sulest. Kuivõrd tegemist ei ole igapäevase õhuka-lambifännga, siis ei soovinud ta selle ühe kirjutise pärast siia kasutajat tegema hakata ja nii ma avaldan selle lihtsalt tema eest. Sissejuhatuseks ütlen vaid niipalju, et seekordses ülevaates on lampe tervelt kolm: Armytek Prime C1, C2 ja C2 sooja valgusega versioon. Nagu ikka, siis lambid pärinevad maaletoojalt taskulambid.eu.

Head lugemist 8-)


***

Et agusihvkalikult kõik ausalt ära rääkida, tuleb ajas umbes viis aastat tagasi minna, kui hea sõber andis jutu sees teada, et otsib omale uut taskulampi. Pealtnäha mittemidagiütlev missioon siinkirjutaja jaoks, kelle vastav maailm on piirdunud veneaegsete kobakatega ja kelle väikeste näppude jaoks oli kunagi omaette saavutus 5-voldise lapikpatarei ja 6-vatise hõõgpirni kombineerimisena saadud jaanimardikale konkurentsi pakkuv inseneriime.

Kiiresti jõudis siiski kohale tõdemus, et erinevalt nõukogude taskulambitööstusest, kus progress tähendas nähtavasti vända asemel patarei kasutuselevõttu, pole kapitalistlik imperialism sugugi maganud. LED-lambid tegid siis alles esimesi arglikke samme (tõesti veider mõelda, et see oli vaid 4-5 aastat tagasi!) ja seostusid enamike inimeste jaoks ilmselt parimal juhul dekoratsiooniks sobilike vahenditega. Samal ajal olid parimad taskulambid juba igati asjalikud ning emotsiooni ajel sai ka endale soetatud ühest AA-patareist mitte palju suurema korpusega Zebra SC-1.

Mäletan üsna hästi emotsiooni, kui lamp esmakordselt pimedas tööle sai pandud. Olles varem kokku puutunud taskulampidega, mille sihipärane kasutamine vastavalt eesliitele “tasku-” olnuks mugav ilmselt ainult “Aarete saare” kapten Flintile, tundus jämeda pliiatsi suurune aparaat kogu lootustest hoolimata kahtlane. Igatahes nägi mu ilme sisselülitamise hetkel ilmselt välja nagu Egol animafilmist Ratatouille:

Pilt
Pole sõnu…


See pisike plönn andis mu arust valgust rohkem kui Edgari lõkendav pale kogu Lasnamäele. Hämmastav oli ka selle vastupidavus - tunde ja tunde klõpsimist ning ei mingit tuhmumist! Ülearu tihti mul seda lampi sihipäraselt küll kasutada ei tulnud, tänuväärseim sihtgrupp oli kohati hoopis peres sirguvad mudilased. Kuid ühe hiljutise elektrikatkestuse käigus sai lampi ka edukalt suures toas laualambi asendajana kasutada.

Kuid milleks kõik see eelnev sissejuhatus? Juhtumisi läks nii, et hea eksperdist sõber, kes on taskulampe testinud nähtavasti rohkem kui keskmine minister määruseid välja andnud, küsis ühel heal päeval, et kas ma ei tahaks ehk ise paari eksemplari üle vaadata ja arvustuse kirjutada. Ja kuna teatud kasutuskogemusest hoolimata tunnen end selles valdkonnas kui koduperenaine, kellel palutakse uut Audi S6 testida, siis hoiatan ette, et arvamused võivad olla analoogiliselt ebapädevad. Noh, et “värv oli ilus punane” ja “rool mõnusalt pehme”.

Pilt
Testi autori uus roll - arglik, aga entusiastlik.


Testi ennast alustame loogiliselt pakendist. Taskulambid tarnitakse igati sümpaatsetes minimalistlikes karpides. Tõepoolest, eeldades, et sellise hinnaklassi tooted polegi mõeldud supermarketi lettidel odavate hiinakatega võidu rebima, vaid neid soetab teadlik kontingent, pole edevam pakend kuidagi põhjendatud. Pakist leiab lisaks lambile soliidse nailonist vutlari, mille saab vajadusel vöö külge kinnitada, varutihendi ja klambri ning kasutusjuhendi. Viimane on kõigiti meeldivas emakeeles, mis pole sugugi iseenesestmõistetav ja rõhutab minu arust veelgi antud toote kvaliteeditaotlust (oi kuidas häirivad mistahes odavkoopiate juhendid stiilis “tasku lamb on moeldud kasutamise jaoks pimedades oludes”).

Pilt
Pakendid on meeldivalt tagasihoidlikud.


Taskulambid on põhikonstruktsioonilt samad - kahel võimsamal on “toru” pikem, et sinna mahuks suurem patarei, mis võimaldab ühtaegu nii võimsamat valgusvoogu kui suhteliselt pikemat kasutusaega. Alloleval pildil on keskel testitav Armyteki toodang, lisaks veel ühes ääres võrdluseks üks “korralik” hiina toode ning teisel pool juba ülalmainitud Zebra, millest palju väiksemaks enam ühte normaalselt toimivat lampi enam ilmselt pigistada ei anna.

Pilt
Testi kangelased keskel - Armytek Prime seeria. Vasakul hiina noname ime, paremal Zebra SC1.


Traditsiooniliselt saab lampi kasutada n-ö küünlana ehk asetada sabale seisma, kus see annab piisavalt valgust väiksemale saalilegi. Võrdluseks sai taskulamp pandud kõrvuti koduses majapidamises kasutatava laualambiga, kus sees igati moodne 5W LED pirn ja kokkuvõttes polnud mingit küsimust, kummast rohkem valgust välja pigistatakse.

Pilt
Taskulambi jõukatsumine endast mitu(kümmend) korda suurema laualambiga lõppes väiksema selli veenva seljavõiduga.


Mõnevõrra üllatav oli avastus, et algkujul (s.t ilma klambrita, kuid seda ei pruugigi igaüks soovida lambile kinnitada) polegi justkui midagi, mis lambil kaldpinnal veeremist takistaks. Tähelepanelikumal vaatlemisel on pirnikorpusel siiski väikesed randid, mis ilmselt kannavad peamiselt jahutusotstarvet, kuid hoiavad ka lampi paigal, kui serv pisut üle tasapinna ääre asetada. Samas see eeldab ikkagi teatavat hoolikust ning kohmakamal käsitlemisel võib lamp kergest veerema minna.

Pilt
Kui muud üle ei jää, saab veeremise takistajana kasutada eesosas olevaid rante.


Konstruktsioon ja materjal tundusid igati soliidsed. Omapärase kujustusega pirnisoklis (kuusnurkne on ka lambi heidetav valguslaik!) on pirn ise kenasti tsentris.

Pilt
Koostekvaliteet on laitmatu.


Patareikork on kummise olekuga ja käib igati tihkelt. Ega ühelt veekindlalt taskulambil muud varianti nähtavasti polegi. Pooljuhuslikult avastasin, et peale patareikorgi saab lahti keerata ka pirnikorpuse, kuid kuna kasutusjuhend selle võimaluse kohta midagi ei maini, siis jäi operatsioon lõpuni viimata ja “karu kõhtu” vaatamata. Eks see ole nähtavasti nagu kapotikaas autol, ilmaasjata ei maksa seda puutuda. Armyteki lampidele omaselt on huvitav tahtmatu sisselülitamise kaitse - patareikorki tuleb veerand pööret avada. Ja tõepoolest, pealtnäha minimaalne liigutus ei võimaldanud lampi enam sisse lülitada. Huvitava nüansina on lambil muude kirjade hulgas hoiatus “hot surface”, mis tundub küll liialdusena, sest ka üle 10 minuti täisvõimsusel töötanud aparaadil läks pirnikorpus vaid mõõdukalt soojaks. Igatahes läheb minu armas nutitelefon iga teise mobiilirakenduse kasutamisel oluliselt tulisemaks ja ometi ei näe ma selle kaane peal kuskil vastavat hoiatust.

Tulles tagasi tehnilise teostuse juurde. siis kogu testi peale jäi silma vaid üks väike ebakõla - ühel taskulambil ei olnud toru nähtavasti täiuslikult silinderjas ehk patarei kippus esmakordsel (pisut hooletumal) üritusel ühest kohast vastu korpuse serva kriipima. Seda võiks pidada iluveaks, kuigi kui peaks tekkima vajadus patareisid - kasvõi laadimiseks - tihedamalt vahetada, siis võiks kerge kriipimine häirima hakata küll. Üldist koostekvaliteeti vaadates - tootja lubab muide põrutuskindlust koguni 10 m kõrguselt (!) kukkunud lambile - võib siiski arvata, et tegu oli pigem ühe erandliku eksemplariga.

Lambi käitamine toimub mõistagi nupust ja see kujunes kogu testi üheks eriskummalisemaks kogemuseks. Nupp ise on heledast kummist ja hakkab ka hämaras kergelt silma. Kummi kui materjali osas võiks ehk norida - kõige soliidsem see vast ei ole, samas kindlasti olemuselt funktsionaalne ja kulumist ka karta ei tule. Üllatav on aga, kui suurt jõudu nupu vajutamine eeldab. Lambi tegelikul kasutamisel see ilmselt niivõrd ei häiriks - kord sisse ja kord välja lülitada pole probleem. Kuid üritades kohusetundlikult läbi katsetada kõikide lampide eri režiimid, milleks osade puhul tuleb nuppu pidevalt all hoida, hakkas sõrmeots vaikselt tuld välja lööma ja meenusid taas lapsepõlveaastad, kuid maal kartulivagusid rohides sai sõrmed villi töötatud. Igatahes jääb isegi arusaamatuks, mis eesmärk on õigupoolest ülalnimetatud juhusliku sisselülituse kaitsel, sest ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas selline asi kogemata üldse võimalik oleks. Viies läbi “loomkatseid” ka pereringis, siis 6-aastasele lambi töölepanemine mingeid raskusi ei valmistanud, kuid 3-aastasele küll. Mis võib-olla pole üldse halb variant.

Tehniliste näitajate poolest on lambid muidugi ekstraklass. Võimsaima mudeli 1000+ luumenit valgusjõud võiks konkurentsi pakkuda juba kehvematele autolaternatele. Pea 200-meetrine valgusulatus on samuti märkimisväärne. Selle taustal on tegelikult lausa üllatav, millega autotootjad õigupoolest tegelevad, sest head tuled on pigem erand kui reegel, ometi kasutatakse autodes kordi võimsamaid (20-30 W) pirne. Allolevatel piltidel on näha suurema ja väiksema Armyteki stiilinäited (sihtmärgiks olev aed on ca 40 m kaugusel).

Pilt


Nn sooja valgusega lambi valgusjõud tundus ulatuselt üsna võrdne valge valgusega sõsarale, kuid jättis kokkuvõttes ikkagi tänu kollakale toonile mõnevõrra tuhmima mulje. Ilmselt on see subjektiivne, aga isiklikult jäi kergelt arusaamatuks, miks peaks keegi nii võimsast valgusallikat veel mingit pehmemat varianti soovima.

Pilt


Nagu näha, siis käesoleva testi “pesamuna” valgusvõimsuse osas muidugi päris võrdväärselt kaasa rääkida ei suuda, kuid see-eest lajatab letti üle 3000 tunni tööaega, millele vist ühelgi teisel tuntud tootjal pole ligilähedaseltki midagi vastu pakkuda. Nii pikk toimeaeg võib tunduda ehk liialdusenagi, kuid kindlasti pole kellelgi midagi selle vastu, et patareisid ei pea ülearu tihti vahetama ning ka praktikas võib ette tulla, et pikemat tööaega on kohe hädasti vaja. Alles hiljuti oli juhtum, kus kaduma läinud lapse otsingutesse kaasati suured jõud ning otsitava lõpuks leidnud meesterahvas tunnistas, et see juhtus üsna viimasel hetkel, kuna taskulambi ramm hakkas raugema. Seega selline detail võib olla otseselt elu ja surma küsimus.

Hind on kvaliteetkaubal alati nõksuga küsimus. Antud valik oma 65+ € hinnaga ei ole tavakodaniku vaatest sugugi odav. 5 euroga saab supermarketist led-lambi, mis näitab 40 m kaugusele ja töötab mitu ööpäeva. Ehk siis oma aias kuurini jalutamiseks ja sealt lumelabida üles otsimiseks kärab küll. Kuid kõik on suhteline ning Armyteki valikus kipub see juba pigem odavama otsa kraam olema. Sama hinnaklassi Nitecore MH10 pakub sama valgustugevust ja pisut pikemat valgusvihku, kuid jääb pea 5 korda alla maksimaalse kasutusaja osas. Imalent DD2R valgustusulatus on pea kaks korda pikem, samas jällegi kasutusaeg vaid 200 tundi (tõsi, maksimumvõimsusel on tööaeg enam-vähem sama). Armyteki kasuks räägivad ehk veel suurem eeldatav põrutus- ja veekindlus.
Springers are like Muscle-Cars - Classic, Heavy and Never out of style...

Kasutaja avatar
Delta
Administraator
Postitusi: 1503
Liitunud: 11 Okt 2010, 10:15
Asukoht: Päälinn
Kontakt:

Re: Armytek Prime C-seeria ülevaade

Postitus Postitas Delta » 17 Mär 2016, 17:26

Tegin väikese klipi, milles on näha tavalise ja sooja valgusega lampide erinevus... Natuke kiirustades sai tehtud ja kadreering läks pisut metsa, aga ehk ajab asja ära. :olu

https://www.youtube.com/watch?v=CKgzHGcena0

Springers are like Muscle-Cars - Classic, Heavy and Never out of style...

Vasta