AIRGUN PLANET EE

Mul pigem vastupidi, värske mansetiga oli esmalt 242-248 m/s, siis umbes peale 500 lasku on nüüd 238-240 m/s. Kõikumine on väiksemaks jäänud aga kiirus on langenud.

Delta kirjutas:

Ints kirjutas:...eriti kui kasutada v-mach FAC mansetti.

Kas tänapäeval neid mansette enam FAC ja 16 J (12fpe) jaoks erinevaid müüaksegi? Ma tean, et varasemalt kasutati erinevad disaine, aga võimsuse järgi eristatuna ma neid müügil näinud ei ole.

On küll mõlemaid. Kahjuks field-targeti lehel enam pilte eraldi pole, olid koodiga std26 ja fac26. Kui kunagi V-machis vahet küsisin, siis Steve vastus oli "The concave face design shoots a little nicer, and offers a bit more power at maximum velocity, lisaks FAC piston seals tighter than sub 12 ftlbs." ja ma sain aru, et neid nad kasutavad oma tuunitud püssidel.

AMil kirjutas:Mul pigem vastupidi, värske mansetiga oli esmalt 242-248 m/s, siis umbes peale 500 lasku on nüüd 238-240 m/s. Kõikumine on väiksemaks jäänud aga kiirus on langenud.

kompl on kaasas vist 2-4 seibi ja plastik seib. Viimane käib tagumise suunaja peale.
Kui uskuda Jim Tyleri katsetusi, mida ta tegi vedruga vastamaks küsimustele, kas vedrukat võib jätta pikaks ajaks vinnastatud olekusse. Siis vedru kaotab oma pikkusest mõne aja järel 2-4mm ja see plastik seib peaks olema mõeldud selle kompenseerimiseks.
Sellest tuleks üldse eraldi teema teha aga niipalju kui loetud ja kogemust on siis, ideaalis võiks siis asi välja näha järgmine:
Hangid sobitamata vedru paned selle pinge alla vastavalt oma püssi kolvikäigule, aeg nii 500 tundi,
lõikad vedru sobivaks ja teed otsa ära,
laod püssi kokku ning testid kiirust,
peenhäälestus seibidega.
Nüüd peaks ära jääma see vedru esmane loomulik suremine. Ajajooksul nii või naa ta natuke langeb aga suurusjärk on 5000 pauku ja väidetav stabiilne vedru eluiga on 10000 pauku(idanaabrite väide). Loomulikult elab vedru palju-palju kauem, see rohkem nende mure kes +-1m/s jahivad. Kui kõik korraga püssi laduda siis vedru 2-4 mm kaotus tuleb niikuinii ja siis oleks seda vaja kompenseerida. Teiseks võib temp ka seda 10m/s langust põhjustada. Omast kogemusest +13-16C ümber 238(240)m/s +23C ümber 234m/s.

Ints kirjutas:Kui uskuda Jim Tyleri katsetusi, mida ta tegi vedruga vastamaks küsimustele, kas vedrukat võib jätta pikaks ajaks vinnastatud olekusse. Siis vedru kaotab oma pikkusest mõne aja järel 2-4mm ja see plastik seib peaks olema mõeldud selle kompenseerimiseks.

Praegu on AGW number selle artikliga (04.2012) tellimislehel digitaalses eelvaates: http://edition.pagesuite-professional.c ... 24bf&skip=" onclick="window.open(this.href);return false;

Salvestada failina ei saa, trükkida ja ekraanipilte teha küll.

Delta kirjutas:

Ints kirjutas:Kui uskuda Jim Tyleri katsetusi, mida ta tegi vedruga vastamaks küsimustele, kas vedrukat võib jätta pikaks ajaks vinnastatud olekusse. Siis vedru kaotab oma pikkusest mõne aja järel 2-4mm ja see plastik seib peaks olema mõeldud selle kompenseerimiseks.

Praegu on AGW number selle artikliga (04.2012) tellimislehel digitaalses eelvaates: http://edition.pagesuite-professional.c ... 24bf&skip=" onclick="window.open(this.href);return false;

Samal teemal veel üks loomkatse: http://www.gatewaytoairguns.org/GTA/lib ... Cocked.htm" onclick="window.open(this.href);return false;

Ajapuuduse tõttu läks aega kaua (on see lause loogiline?), aga täna panin v-machi sisse. Vihma tõttu suuremat testimist teha ei saanud, aga nende kümnekonna lasu põhjal, mis tegin, peab küll ütlema, et erinevus võrreldes originaaliga on muljetavaldav.
Mõõtetulemusi veel pole, pole nimelt chronot.

T.
Margus

Kas kasutasid tehasevedru väljavõtmisel mingit rakist ka või said niisama hakkama?

Delta kirjutas:Kas kasutasid tehasevedru väljavõtmisel mingit rakist ka või said niisama hakkama?

Mul sama küsimus, olen näinud kus lihtsalt kasutatakse kehamassi ja plaati aga endal niipalju julgust polnud. Lisaks hoiatused, et ei maksa nii teha.

Rakist ei kasutanud. Tundsin esialgu end samuti natuke ebakindlalt, kuna päris täpselt ei teadnud kui palju tehasevedrul preloadi on, hindasin vaid umbkaudu ühe foto järgi, kus võrreldi v-machi ja originaalvedru pikkusi.
Ütleme nii, et seda on piisavalt, et päris tõsiselt viga saada kui see näiteks omale näkku suunata või piisavalt, et kogu krempel päris kaugele lennutada aga ettevaatlikult ja rahulikult toimetades ohtu ei ole. Surusin enne viimast ca. 5 keermeniiti lahti keerates silindri kõhu (ja mitte rindkere) ja seina vahele, mõlemale poole pehmenduseks paksemat kangast (käiterätikud minu puhul). Lahtipäästmisel käis suhteliselt kerge müks, märksa nõrgem kui milleks valmis olin.
Sellegipoolest käte vahel mitte üritada lahti keerata, pea eemale hoida - nii palju seda jõudu siiski on, et kujutan ette, et kui just kolp lõhki pole, siis tõsiseid vigastusi võib saada kindlasti, kui see lendu läheb.

Parimat,
Margus