AIRGUN PLANET EE

Vedrujuhiku effekt on arvatavalt suurem nende kolbide puhul millel pole tagumises otsas plastikust, kummist või muust materjalist juhtrõngast. Seasabana võbelev vedru kolistab kolvi tagumist otsa (juhul ,kui tagumise otsa loks on tuntav) vastu korpust, tekitades myra ja vibratsiooni.
Kui saaks kolvi mõlemasse otsa juhtrõngad (parematel relvadel on) ja mis veelgi ihaldusväärsem, mingi amordilahenduse kolvi esimesse otsa, mis vastu esiseina lajatades põhilise myra ja vibra tekitab.

See on jah hea pilt, polegi sellist varem näinud. Kust see võetud on, äkki on seal lehel veel midagi huvitavat/ teemaga seonduvat?

See hea joonis on pärit siit foorumist: http://www.airgunforum.co.uk/forums/any ... liner.html" onclick="window.open(this.href);return false;


Heietaks ka natuke kolvi põrumise teemal
Kolvi vastu esiseina põrumist saaks minu arvates pehmendada näiteks mingi pehme materjali lisamisega kolvi otsa või silindri esiseina kylge. Kolb peaks oma hoo pidurdamiseks oma energia lyhikese aja jooksul sujuvalt ära andma. Selleks peab ta tööd tegema ehk mingi kummilaadse materjali või õhu kokkusurumise teel yleliigsest energiast vabanema. Hea lahendus oleks õhkpadja tekitamine õigel ajahetkel kuid siis peab ava mis silindrit ja toru yhendab, kuidagi sulguma...selleks võiks olla mingi kolvi esiseinal paiknev etteulatuv osa või mingi muu mehhanism mis ytleme 10mm enne kolvi otsa ja esiseina vahel kontakti tekkimist õhu väljapääsu hetkeks blokeerib...
mingi kuulklapp...magnetiga töötav...

idee:
Sellisel juhul tekib enne kolvi põrkumist õhutihe kamber ja kogu koormus ei langeks kummipuksile vaid jaguneb kambris oleva õhu kompressioonile kuluvale tööle... ysna lihtne katsetada ja asja töökindluses veenduda.
Vedrut kasutades peaks see olema otsastvaates spiraalne, et vedru keerud kokupressitud olekus yksteise sisse asetuks.
Võimalusel võiks metallist osasid antud leiutise juures mitte kasutada. Purunemise korral vähem vigastusi mansetile, silindri seintele. Veelgi parem kui kolvi otsa teha syvend kuhu kummipuks või spiraalvedru kokkupõrke hetkel siseneb.
Mida arvate?

Mõnikord tasub teha uus postitus vana muutmise asemel. Ma ei pannud tähelegi, et siia on vahepeal pikk jutt tekkinud

Ma pole mehhaanikaga väga kursis, aga õhkpadja idee nõrgaks küljeks on minu meelest see, et vedrukolb on jõuallikana suhteliselt ebaefektiivne. Sellepärast ei toodeta ka eellaetavatega võimsuselt võrreldavaid vedrukaid, kuna mingi hetk tuleb lihtsalt sein ette. Nüüd kui osa energiat/ õhku lasta pehemenduse kaudu "raisku", siis muutub asi veelgi ebaefektiivsemaks.

Võibolla tasuks hoopis mõelda süsteemile, kus vedru löögienergia suunatakse mujale? A la Diana jt kelgusüsteem?

liimisin epoksiidiga hiirematist lõigatud vahtkummist seibid (d15mm, h8mm) kolvi otsa ja testisin. peale paarikymmet laksu veel toimis. tublisti vaiksem on, samas võttis ca 5m/s kiirust vähemaks.
Kiiruse kadu võis tekkida ka uuest ja paksemast plastpudeli seinast valmistatud vedrujuhikust (vedru istub tihedamalt kolvi sees)

Hea oleks teada saada mis hetkel kuul torust väljub ja mis asendis on sel hetkel kolb. Kuidas see kyll võimalik on...
Kui kolvil on veel ytleme 2cm seinani ja kuul juba otsast piilub siis saab selle 2cm jagu energiat hästi suruõhupadja tekitamisele kulutada.

Koduse meetodina tuleks ehk pähe ainult filmimine. Mõned fotoseebikad pakuvad päris suuri numbreid kaadreid sekundis (nt Casio, vist oli Exlim seeria vms). Teoorias saaks aeg-luubis vaadates üht teist arvutada. Vedrulöögi hetk ja kuuli väljumine peaksid näha olema. Iseasi, millise täpsusega.

Kindlasti annaks vedrulöögi pehmendamisel nängida ka vedru pikkusega. Muidu see kiiruskadu võib tulla ka hõõrdumisest vedru ja plasti vahel. Üks põhjus tefloni kasutamiseks ongi see, et materjal on suhteliselt "libe".

Vedrukal peaks vedrulöögi tekkimise ajal kuul veel rauas olema. Siin üks vana ja tuntud video, kus kenasti näha, et kõigepealt käib litakas ja alles hiljem väljub kuul.



Eraldi teema oleks selle õhkpadja tekitamise lahendus. See peaks olema ühtaegu lihtne ja samas ka töökindel.

Praegu on kolm levinud löögienergia summutamise süsteemi:
- Whiscombe (kaks kolbi liiguvad teineteisele vastu);
- Giss (kaks kolbi liiguvad teineteisest eemale);
- kelgusüsteem, kus raud liigub relssidel ja kaba kääb paigale.

Ise-enesest oleks lahe kui siia kõrvale tekiks neljandana õhkpadja süsteem. Samas möönan, et mul pole seda tehnilist tausta niipalju, et targutamisest detailsemalt kaasa rääkida

Einstein ytles: ma pole targem kui teised, ma tegelen probleemiga kauem.

Seega pole vahet mis taust sul on. Syvene probleemi põhjalikult, katseta korra ja veelkord, siis katseta veel ja veel ja nii sada korda :

Määritud-õlitatud pudelisein on katsudes päris libe. Teflonlehte pole õnnestunud käes hoida, võibolla on see veel libedam (isegi määrimata olekus)
Need kahe kolvi systeemid on toredad aga liiga keerukad. Kelgusysteem on lahe kuid samuti keerukas ehitada.
Paljutsiteeritud Einsteingi seletas: Probleemi lahendus on hea, kui ta on võimalikult lihtne kuid mitte lihtsam.