AIRGUN PLANET EE

Käe väristaja, nagu ma olen ei oska öelda.
peale kõrgenduse panekut muutus tabamispunkt, tuli uuesti nullida ja kohaneda ümberehitustega. Rohkem probleeme nagu polnud, seega tundlikus tervikuna jäi ilmselt samaks. Pigem on see seotud võimega relva ühtviisi alati hoida ja laskeasendist- istudes, põlvelt, püsti. Loetu põhjal on erinevad juhtumid. Vedruka puhul on heal juhul kõik kolm samad, mõningatel laskuritel on vaja ühe asendi jaoks miskit korrektuuri. Minu peamine häda oli hoopis see, et algul sai tõstetud keha järgi kõrgemale(sobivam laskeasend) aga selle tulemusena raskuskese nihkus liiga üles ja püss kõikus nagu laev tormi käes. AMil on näiteks oma 97k väga kõrgele kõrgenduse abil tõstnud+plastikkaba. Mina niimoodi ei saaks lasta, muidugi on harjutamise küsimus ka, tuleb lihtsalt kohaneda. Ta äkki poetab ka mõne kommentaari, kuda kohanes kõrge jalaga ja palju "kõigub".

Tabamispunkti muutumist võis eeldada, eriti selle teema kontekstis viewtopic.php?f=3&t=132" onclick="window.open(this.href);return false;

Laias laastus tundubki, et vedruka käitumist saab optimeerida kolmes põhipunktis:
- raua harmoonia (a la Whiscombe HOTS);
- vedrud-kolvid-õhu läbilaskeava (transfer port) (see, millega tegeleb AGW seltskond, mängides vedrukäigu, kolvi kaalu jm-g);
- püssi enda kaalujaotus (kaba, optika, summuti/ moderaator, lisakaal- ja vidinad ehk alguses viidatud teooria).

Ole vaid mees ja pane kõik kolm kokku

Tegelikult olen mõelnud, et tegemist oleks paraja tudengiprojektiga/ -uurimistööga, milles annaks teooria kenasti siduda praktikaga. Kõik vajalikud eeldused selleks on olemas, püstita aga hüpotees ja asu testima. Ok, vb natuke läheb eelarvet ka vaja...

Delta kirjutas: Laias laastus tundubki, et vedruka käitumist saab optimeerida kolmes põhipunktis:
- raua harmoonia (a la Whiscombe HOTS);

Sellest on ka AGW Tyler teinud katsetused ja kergemini või parema tulemuse saab kehvema rauaga kui kvaliteetse rauaga, viimasega peab lihtsalt rohkem vaeva nägema ning vahe on raskemini märgatav. Seotud on asi relvaraua massiga ja lisaraskuse suhtega pluss õige kaugus suudmest.

Delta kirjutas: - vedrud-kolvid-õhu läbilaskeava (transfer port) (see, millega tegeleb AGW seltskond, mängides vedrukäigu, kolvi kaalu jm-g);

See on selline pudru ja kapsad, et on kohe. Need on omavahel väga seotud. Samas on "võidud" mõne protsendi ümber: kolvi massi suurendamine-vähendamine. Kuskile sai vist juba kirja ka, et transfer port on 2,9-3,2mm paika loksunud aga tehakse kuni 4mm, parema tulemuse saab kanali pikkusega mängides kui läbimõõtu suurendades. Vedru osas pidi olema nii, et peenen "traat" ja rohkem eelpinget pidi andma parema tulemuse kui jämedam ja vähem eelpinget. Algne HW77 on jätkuvalt etalon, siis näiteks sellel oli 100+mm eelpinget ja kolvi mass oli koos mansetiga 219g, püss ise 4,16Kg. Tuunimise osas on mõistlik teha vedrusuunaja nii tihke, et vedru tuleb suruda sinna peale, teadupärast pinge all läbimõõt vedrul suureneb, see kompenseerib suurenemise ja lisaks pidurdab vedru vabanemise pinget.
25mm silinder tundub olevat 16J võtmes optimaalne või on siis mingi kubatuur optimaalne, sest originaal HW77 oli 25mm ja TX200 on jätkuvalt 25mm läbimõõt. V-Mach glide komplektis on kolvikäiku lühendatud, ilmselt saamaks midagi algse HW77 ümber, jne....

Delta kirjutas: - püssi enda kaalujaotus (kaba, optika, summuti/ moderaator, lisakaal- ja vidinad ehk alguses viidatud teooria).

siin oskan ainult seda öelda, et füüsikaseadused kehtivad ja ainuke lihtne ning tõhus viis energiat tasakaalustada on relva massi suurendada+ hea kaalujaotus. Meenutame kõik koolifüüsikat ja pilti kus inimene(kolb) paadilt(püss) kaldale hüppab....

Delta kirjutas: Tegelikult olen mõelnud, et tegemist oleks paraja tudengiprojektiga/ -uurimistööga, milles annaks teooria kenasti siduda praktikaga. Kõik vajalikud eeldused selleks on olemas, püstita aga hüpotees ja asu testima. Ok, vb natuke läheb eelarvet ka vaja...

lisaks eelarvele oleks hea miskeid masinaid omada, sest käia töökoja uste taga seletamas mida vaja ja kuidas.... ja palju küsitakse töö eest raha....

Põhim on nii, et arvad, et hea kolvi mass on 250g ja siis ehitad selle ümber kõik: sobiv vedru(läbimõõdud, keeru samm, eelpinge), transfer port sobivaks, kaba mass ja kaalujaotus. Ja ongi valmis, polegi nagu midagi keerulist Kui AGW's oli LGW ülevaade siis oli seal ka pilt kus katsetati tehases püssi ja seal oli optika jala peal sensor ja lisatud pilt kus LGW lasu vibra ja konkurendi oma... Tehnoloogilised võimalused on arenenud aga tipp vedrukate turuosa on siiski hääbumas...